Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

Sissejuhatus

Lause ja tema moodustajad

Lause koosneb sõnadest (täpsemalt sõnavormidest). Kuid lause pole lihtsalt üksteise järele lükitud sõnade jada, vaid hierarhilise ehitusega moodustis, mis jaguneb mitmesuguse keerukusastmega vahetervikuteks ja alles lõppastmel üksiksõnadeks. Niihästi need vahetervikud kui ka sõnad on lause moodustajad. Moodustaja terviklust näitab tema asendatavus tekstis asesõnaga. Nt sõnade ühendit väike poiss lauses Väike poiss andis koerale kondi võib vajaduse korral asendada järgnevas kontekstis asesõnaga ta: Väike poiss andis koerale kondi, sest tal hakkas koerast kahju. Samuti saab seda lauset käsitada vastusena küsimusele Kes andis koerale kondi?, milles moodustaja väike poiss vasteks on küsiv asesõna kes. Lause moodustajateks ei ole aga nt koerale kondi või poiss .. koerale, sest mingit asesõna nende sõnajadade asemele panna ei saa. Moodustajana käsitatakse tavaliselt siiski ühendit andis koerale kondi, ehkki sedagi pole võimalik ühe asesõnaga asendada. Seda tehes peetakse silmas, et see ühend käitub lauses samamoodi nagu nt verb magas lauses Poiss magas vähemalt selles mõttes, et mõlemad vastavad küsimusele Mida poiss tegi? Kui üksiksõna on moodustaja, siis on seda ka temaga analoogiliselt käituv ühend.

Kui mitte arvestada viimati kirjeldatud tüüpi moodustajat, siis üheks moodustaja tervikluse näitajaks on ka see, et harilikult ei puuduta lause sõnajärje muutused moodustajasisest sõnade paigutust, st moodustajad liiguvad lauses tavaliselt tervikutena. Vrd Väike poiss luges raamatut - Raamatut luges väike poiss - *Väike luges raamatut poiss.

Märkus. Seda, et lause osadeks on moodustajad, mille suurus ei pruugi piirduda ühe sõnaga, näitab kirjas ka vahemärgistus, nt Turistidele, keda laevad hulgaliselt sisse vedasid, pakkusid võrdselt huvi nii vanalinna kitsad tänavad, odava kauba küllus kui ka öine melu baarides.

Lause jagunemist moodustajateks, st lause hierarhilist (moodustaja)struktuuri on võimalik kirjeldada näiteks sulgude abil.

[[[[väga][väike]][poiss]][[tegi][[suurt][lärmi]]]]