Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
- Sissejuhatus
- VERBIMOODUSTUS
- NIMISÕNAMOODUSTUS
- OMADUSSÕNAMOODUSTUS
- Omadussõnaliited
SM 33 - Omadussõnaliited
SM 34 - Omadussõnaliited
Mitteproduktiivseid omadussõnaliiteid
SM 35 - Omadussõnaliited
Eesliited
SM 36 - Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Nimisõna + omadussõna
SM 37 - Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Omadussõna + omadussõna
SM 38 - Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna
SM 39 - Liitomadussõnad
Rindliitomadussõnad
SM 40
- Omadussõnaliited
- MÄÄRSÕNAMOODUSTUS
- Enamkasutatavaid võõrliiteid
- Kirjandust sõnamoodustuse kohta
LEKSIKOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
OMADUSSÕNAMOODUSTUS
Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Omadussõna + omadussõna
Liitsõnad väljendavad üleminekuomadusi (eriti värvuste üleminekutoone), nt punakaskollane, hallikassinine, mustjaspunane, või intensiivistavad põhiosaga märgitud omadust, nt helesinine, tumepunane, kahvatulilla, sügavpruun, tuhmkollane, säravvalge; hapukasmagus, imalmagus, kibesoolane, krõbekülm, ligemärg, ränkraske, kurikaval, hulljulge. Täiendosa on nimetavas, v.a põhiosa -kirju puhul, mille täiendosa on omastavas: halli-, musta-, punasekirju. Üleminekuvärvuste puhul on täiendosa tihti kas- või jas-liiteline omadussõna. Kui selleks on ilma liiteta värviomadussõna, väljendab liitsõna pigem eri värvuste võrdset koosesinemist kui üleminekutoone, nt roheline-kollane-punane ~ rohekollapunane, sinimustvalge (lipp). Tegemist on seega rindliitsõnaga.