Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

NIMISÕNAMOODUSTUS

Nimisõnaliited

Eesliited

Eesti nimisõnadel on ainult üks päris eesliide – eba-, nt ebaõnn. Teised sageli esinevad üldise tähendusega eesosad, nt üli-, ala-, era- jt (vt SM 31) on parimal juhul vaid pooleesliited ehk prefiksoidid, s.o muutumatud sõnad, mis võivad käituda eesliite taoliselt. Nende hulka kuulub ka eba-eesliitele tähenduslikult lähedane mitte-, nt mittesuitsetaja, kuna see võib esineda ka omaette sõnana, nt Mati ei sõitnud mitte Tallinna, vaid Tartusse.

Eesliide eba- esineb nimisõnaliitena tähenduses ‘mitte päris, väär, näiline’, olles produktiivne eelkõige oskussõnavaras, nt ebahalvatus, ebatsuuga, ebajasmiin, ebapärlikarp, ebakujutis, ebafookus. Üldkeele näiteid: ebajumal, ebausk, ebateadus, ebakõla, ebaõnn, ebaedu, ebakoht (‘puudus’).

Omadusnimedega seoses esineb eba- küll puhteitavas tähenduses, nt ebaausus, ebainimlikkus, ebakonkreetsus. Kuid selliseid moodustisi on õigem käsitleda eitavate omadussõnade us-tuletistena, nt aus > ebaaus > ebaausus (vt SM 36).

Puhteitav tähendus on nimisõnade korral pooleesliitel mitte-, nt mittetegemine, mittepüsimine, mittetöötaja, mittevenelane, mittemetall.