Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
- Sissejuhatus
- VERBIMOODUSTUS
- SM 8
- Verbiliited
SM 9 - Verbiliited
Kausatiivi- ja faktitiiviliited
SM 10 - Verbiliited
Refleksiiviliited
SM 11 - Verbiliited
Translatiiviliited
SM 12 - Verbiliited
Kontinuatiiviliited
SM 13 - Verbiliited
Momentaaniliited
SM 14 - Verbiliited
Frekventatiiviliited
SM 15 - Verbiliited
Frekventatiiviliited
SM 16 - Otsetuletus
SM 17 - Võõrtüveliste verbide tuletusest
SM 18 - Liitverbid
SM 19
- NIMISÕNAMOODUSTUS
- OMADUSSÕNAMOODUSTUS
- MÄÄRSÕNAMOODUSTUS
- Enamkasutatavaid võõrliiteid
- Kirjandust sõnamoodustuse kohta
LEKSIKOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
VERBIMOODUSTUS
Verbiliited
Frekventatiiviliited
-i-, -ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u- on ebaproduktiivsed frekventatiiviliited, mis tuletavad verbe peamiselt onomatopoeetilistest ja deskriptiivsõnadest. Nad näitavad küll korduvat tegevust, kuid erinevalt le-rühma liidetest ei osuta nad korrapäratule korduvusele, vaid on korrapärasuse-korrapäratuse suhtes ükskõiksed.
-i- tuletab frekventatiive harilikult ühekordset tegevust väljendavatest a-tüvelistest deskriptiivverbidest, nt sähva/ma > sähv/i/ma, kompima, kraapima, lahmima, lonkima, lükkima, kopsima, limpsima. -i- võib liituda ka nimisõnale, misjuhul tuletusalus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tulemust, nt joon > joon/i/ma, sõlmima, kerima. Tuletustüvi on ühesilbiline kolmandavälteline konsonanttüvi, v.a sõdima ja kerima puhul.
-ki-, -gi- ja -ku-, -gu- moodustavad verbe ühesilbilistest onomatopoeetilistest tüvedest, kusjuures -gi- liitub pikale vokaalile, nt mää/gi/ma, möögima, -ki- konsonandile, harilikult h-le, nt oh > oh/ki/ma, puhkima, röhkima. Erand: kära > kär/ki/ma. -ku-, -gu- abil on moodustatud hau/ku/ma, paukuma, tõre > tõr/ku/ma; näuguma. Tuletised on astmevahelduslikud.
-u- tuletab frekventatiive ühesilbilistest onomatopoeetilistest ja deskriptiivsetest tüvedest, nt krõps/u/ma, raksuma, praksuma. Tuletised on astmevahelduslikud.