Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

VERBIMOODUSTUS

Verbiliited

Frekventatiiviliited

le-elementi sisaldavad liited -le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle- (-skele-) tuletavad frekventatiive, mis märgivad harilikult korrapäratult korduvat tegevust. Korduvusega kaasneb sageli vähehaavalisus. -skle- (-skele-) puhul on see koguni põhitähendus. Tuletusaluseks on verb, nt vehki/ma > vehk/le/ma, tunglema, karglema, ekslema, huiklema, kaeblema, vallatlema, lamask(e)lema, naudisk(e)lema, käänd- või määrsõna, nt (N) ring/le/ma, (Adj) igav/le/ma, (Adv) võistu > võist/le/ma.

-le- liitub ühesilbilisele kolmandavältelisele konsonanttüvele, nt lenda/ma > lend/le/ma, laisklema, vintsklema, ja kahesilbilisele esmavältelisele vokaaltüvele, nt mõnu > mõnu/le/ma, ebalema. Erand: igav/le/ma. Esmavältelistes verbitüvedes on vokaal liite ees asendunud e-ga, nt süga/ma > süge/le/ma.

Ülejäänud le-elementi sisaldavad liited on ebaproduktiivsed.

-dle- liitub ühesilbilisele pika vokaaliga lõppevale nimisõnatüvele, nt suu > suu/dle/ma, maadlema. Erand: juur/dle/ma.

-tle- (-tele-) on enamasti liitsufiks, mis moodustub -le- liitumisel ta-liitelistele verbidele, nt nalja/ta/ma > nalja/t/le/ma ~ nalja/te/le/ma, kuid võib esineda ka iseseisva liitena, nt küsi/ma > küsi/tle/ma ~ küsi/tele/ma. tele-rööbikut kasutatakse harvemini ning see on stiililt markeeritud, nt Aeg möödus naljatelles ja vallatelles. Kujutelin kujuteldamatut.

-skle- (-skele-) liitub esma- või teisevältelisele kahesilbilisele vokaaltüvele, nt lama/skle/ma, olesklema, mõtisklema. Erand: tege/ma : tee/n > tee/skle/ma. skle-verbidel on ka harvemini kasutatav skele-paralleel, nt mõtisklema ~ mõtiskelema, meelisklema ~ meeliskelema.