Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
- Sissejuhatus
- VERBIMOODUSTUS
- SM 8
- Verbiliited
SM 9 - Verbiliited
Kausatiivi- ja faktitiiviliited
SM 10 - Verbiliited
Refleksiiviliited
SM 11 - Verbiliited
Translatiiviliited
SM 12 - Verbiliited
Kontinuatiiviliited
SM 13 - Verbiliited
Momentaaniliited
SM 14 - Verbiliited
Frekventatiiviliited
SM 15 - Verbiliited
Frekventatiiviliited
SM 16 - Otsetuletus
SM 17 - Võõrtüveliste verbide tuletusest
SM 18 - Liitverbid
SM 19
- NIMISÕNAMOODUSTUS
- OMADUSSÕNAMOODUSTUS
- MÄÄRSÕNAMOODUSTUS
- Enamkasutatavaid võõrliiteid
- Kirjandust sõnamoodustuse kohta
LEKSIKOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
VERBIMOODUSTUS
Verbiliited
Kontinuatiiviliited
se-elementi sisaldavad liited -tse- ja -ise- tuletavad kestvat tegevust väljendavaid verbe ehk kontinuatiive.
-tse- tuletab:
- käändsõnadest peamiselt inimese käitumisviisile osutavaid, sageli halvustava varjundiga verbe, nt kära > kära/tse/ma, skandaalitsema, boheemitsema, kapriisitsema, prouatsema; tore > tore/tse/ma, toorutsema; harvemini mittehinnangulise tähendusega verbe, nt plaanitsema, lõbutsema, pidutsema, muretsema, nukrutsema, haletsema;
- verbidest peamiselt vähehaavalist (mitteintensiivset) tegevust väljendavaid verbe, nt nokki/ma : noki/n > noki/tse/ma, näpitsema, hingitsema, immitsema.
Liide liitub ainult kahesilbilisele esma- või teisevältelisele vokaaltüvele, nt kavatsema, primadonnatsema, võidutsema, veritsema. Osas sõnades on tüvevokaal -a või -e asendunud i-ga (eriti nimisõnades), nt pesitsema, pühitsema, hoolitsema, kaubitsema; ka ahnitsema, või u-ga (eriti omadussõnades), nt õrnutsema, peenutsema, ihnutsema, õelutsema; ka sõbrutsema.
-ise- tuletab onomatopoeetilistest ja deskriptiivsetest tüvedest samasisulisi verbe, nt rabisema, krabisema, kobisema, lobisema, logisema, nagisema, helisema, kolisema, sisisema, urisema; vabisema, varisema, nirisema.