Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

Sissejuhatus

Tuletuse korral kombineerub tuletusaluse leksikaalne tähendus (sõnatähendus) liite tähendusega (nt ‘omadus’, ‘tegevuse enesekohasus’, ‘tegija’ jms). Mõnevõrra tinglikult jaguneb tuletus funktsioonilt grammatiliseks ja leksikaalseks tuletuseks.

Grammatilise tuletuse puhul erineb tuletis tuletusalusest üksnes sõnaliigi poolest ja see erinevus on tingitud lause struktuurist, vrd Ta lahkus ootamatult – Tema lahkumine oli ootamatu. Liiteid, mis annaksid ainult grammatilisi tuletisi, eesti keeles pole, kuid on liiteid, mille põhifunktsioon on grammatiline, s.o sõnaliigi vahetus. Niisugused on nt verbidest teonimesid moodustav liide -mine (käski/ma > käski/mine), omadussõnadest abstraktnimisõnu moodustav -us (kartlik > kartlikk/us), määrsõnaliited -sti ja -lt (kiire > kiire/sti, kiire/lt). Peale sufikstuletuse võib sõnaliiki vahetada ka otsetuletus, nt lenda/ma > lend.

Grammatilised tuletised on täiesti regulaarsed ja moodustuslikult läbipaistvad. Sellistena pole nad valmis sõnavaraüksused. Enamikku neist sõnaraamatud märksõnadena ei esita (nt mine- või ja-tuletisi), sest eeldatakse, et kõneleja moodustab neid kindlate reeglite järgi vahetult lause moodustamise käigus. Täpselt samamoodi nagu sõna muutevorme.

Leksikaalne tuletus muudab tuletusaluse leksikaalset tähendust. On liiteid, mis üksnes täpsustavad tuletusaluse tähendust. Sellised on nt naissooliited -nna ja -tar (laulja > laulja/nna, laulja/tar). Enamik liiteid aga loob täiesti uue mõiste. Nad võivad seejuures muuta ka sõnaliiki, nt lenda/ma > lend/ur, kuid ei pruugi seda teha, nt kohv > kohv/ik. Leksikaalsel tuletusel toimuv tähendusmuutus võib olla läbipaistev (reeglipärane). Sõnade kauba/ndus ja vene/lane suhe alussõnadega kaup ja vene on täiesti kirjeldatav sõnamoodustusreeglitega. Muutus võib olla ka läbipaistmatu (idiomaatiline). Sõnade maja/ndus ja aur/ik ning nende alussõnade maja ja aur tähendussuhte kirjeldamiseks ei aita reegleist, sest see suhe on nihkunud. Tähenduslikult läbipaistmatud tuletised ja suur osa läbipaistvaidki on sõnavaraüksused, mida kõneleja ei pane kokku lause moodustamise ajal, vaid kasutab valmis kujul. Grammatiliste tuletistega sarnanevad reeglipärased juhutuletised, nagu küünarnuki/lik, missi/ndus jne, mida sõnaraamatud ei fikseeri.

Enamik liiteid on mitmetähenduslikud.