Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

Sissejuhatus

Eesti keele põhilised sõnamoodustusviisid on:

  1. tuletus ehk derivatsioon – sõna moodustatakse teisest sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, nt sõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el, lahendama + tu > lahendama/tu, või tüvest otse, s.o ilma liiteta ehk null-liitega, nt julge (mees) > (mees) julge/b.

    Eesti keele liited on järelliited ehk sufiksid (erandiks vaid eba-, mis on eesliide ehk prefiks), seega esimest tüüpi tuletus on sufikstuletus. Teist tüüpi tuletus on otse- ehk nulltuletus.

    Tuletamise teel moodustatud sõna on tuletis ehk derivaat. Sõna, millest tuletis moodustatakse, on tuletusalus, selle sõna tüvi alustüvi. Sõnatüvi (või sõnavorm), millele liide otseselt liitub (ja mis võib, ehkki ei pruugi, alustüvest mõnevõrra erineda), on tuletustüvi. Nt tuletise sõbralik tuletusalus on nimisõna sõber, tuletustüvi ja ühtlasi alustüvi selle omastava tüvi sõbra,tuletise hõõrits tuletusalus on verb hõõruma, alustüvi hõõru- ning tuletustüvi hõõri-;

  2. liitmine ehk kompositsioon – sõna moodustatakse mingile sõnale teise sõna tüve (või vormi) lisamise teel, nt raud + tee > raud/tee, magama + minek > magama/minek. Liitmise abil moodustatud sõna on liitsõna.

    Tuletusaluseks ning liitsõna moodustusosadeks võivad olla liht- ehk juursõnad, nagu pida/ma > pid/ur, vana + isa > vana/isa. Neiks võivad olla ka teised tuletised või liitsõnad, seega moodustus võib olla korduv, nt [sõber + lik > sõbralik] + us > sõbralikkus; [raud + tee > raudtee] + lane > raudteelane; [raud + tee > raudtee] + [töö + line > tööline] > raudteetööline. Moodustist peetakse tuletiseks või liitsõnaks viimase moodustusastme järgi, st tema vahetute moodustajate järgi. Nt raudteelane ei ole liitsõna, vaid tuletis, mille tuletusaluseks on liitsõna. Mõnda sõna võib siiski pidada niihästi tuletiseks kui ka liitsõnaks, sest esineb kombineeritud sõnamoodustust, kus tuletus ja liitmine toimuvad üheaegselt, nt sirge + selg + -line > sirgeseljaline (mitte: [sirge + selg > sirgeselg] + line > sirgeseljaline või [sirge] + [selg + line > seljaline] > sirgeseljaline).

    Märkus. Mõnikord nimetatakse liitsõnadeks kõiki sõnu, mille mingi (mitte tingimata viimane) moodustusaste on liitmine. Niisuguse käsitluse kohaselt on liitsõna ka raudteelane. Siinse raamatu ortograafiaosaski on moodustusastmete järjekord arvestamata jäetud.