EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Nimede käänamine

Võõrnimed. Võõrnimed käänduvad oma häälduse järgi nagu muud samasuguse algvormistruktuuriga sõnad. Nad kuuluvad avatud muut­tüüpidesse.

Tuntumad võõrkohanimed (sh häälduspäraselt kirjutatud) alluvad eesti pikkusmuutusele, mis väljendub ka kirjapildis, nt `Frank`furt : `Frankfurdi, New `York : New Yorgi, Taš`kent : Taškendi, I`raak : Iraa­gi : I`raaki. Vähem tuntutes tavat­se­takse nime algkuju käänamisel kirjas säilitada ja neis toimub ainult vältemuutus häälduses, nt Sum`gait : Sumgaiti : Sum`gaiti, Mi`rank : Miranki : Mi`ranki.

Niisamuti alluvad ainult vältemuutusele (ja mitte pikkusmuutusele) võõrisikunimed, nt Immanuel `Kant : Kanti, Andr­zej `Munk : Munki, Frank­lin Roose`velt : Roosevelti.

Häälduses kaashäälikuga lõppevate nimede tüvehäälik on üldiselt -i, nt Schiller/i, Humboldt/i, Tšehhov/i, Shetland/i, New Orleans/i, Robes­pierre’i [robespjeer/i], Lorraine’i [lorrään/i].

Lühikese s-iga lõppevad nimed on e-tüvelised: Kolumbus/e, Hora­tius/e, Dallas/e, Vilnius/e, Egeus/e, Laos/e. Vrd pikk -s, nt Kos : Kosi.

Soome nen-liitelisi nimesid võib käänata kahte moodi – kas nimetava kuju säilitades või eesti ne-liiteliste sõnade eeskujul, nt Lauri Kettunen : Kettuneni ~ Kettuse : Kettuneni ~ Kettust, Paavo Pulkkinen : Pulkkineni ~ Pulkkise : Pulkkineni ~ Pulkkist. Kahte moodi võib käänata ka liitsõnalisi soome nimesid, mille põhisõna on lähedane eesti sõnale (nagu -joki ja -jõgi, -koski ja -kosk, -ranta ja -rand), nt Hella Vuolijoki : Vuolijoki : Vuolijoki(t) ([-jogi] nagu ema) või Vuolijoki : Vuolijoe : Vuolijoke ([-jogi] nagu jõgi); Lappeenranta, seesütlev Lappeenrantas ~ Lappeen­rannas; Längelmäki, alalütlev Längelmäkil ~ Längelmäel.

Ülakoma kasutatakse nimede käänamisel, kui on tarvis osutada ni­me nimetavat käänet. (Sama põhimõte kehtib ka eesti nimede puhul, vt eespool näited Metsa’le, Kaare’le, Liiva’le, Mandli’le). Need juhtumid on eelkõige (vt ka O 65):

1. nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga;

2. nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga;

3. ühesilbilise nime käändevorm võib tunduda imelik, nt osastava Pod võiks kirjutada Po’d; Koniga võiks olla Kon’iga; osastav Gaki võiks olla Gak’i; Poes võiks olla Poe’s.