EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

koer-tüüp

koer-tüüpi (ÕS 25. tüüp) kuulub ligi 20 /1 C/-nimisõna, mis lõpevad helilise konsonandiga, lühikese või pika s-iga või ühendiga ks, ts, nt `kael, `nael, `pael, `nõel, `sõel, `hein, `sein, `kaun, `õun, `kaer, `koer, `ais, `poiss, `püks, `saks, `oks, `vits, `ots. Tüüp erineb avatud siil-tüü­bist selle poolest, et mitmuse omastavas käändes võib selle tüübi sõnadel paralleelselt kasutada lähtetüvel põhinevat vormi formatiiviga te; tavaliselt on see vorm välteteisenduslik: `koer : koer/te ~ `koera/de. Muute­tüveline de-mitmus (`koera/de, `koera/desse jne) osutab küll selle tüübi kokkukuuluvusele siil-tüübiga, kuid on tegelikus tarvituses harulda­ne. Üksiksõnadest esineb 0-formatiiviga lühike ainsuse sisse­ütlev: kae­la/sse ~ `kaela, seina/sse ~ `seina, otsa/sse ~ `otsa, püksi/sse ~ `püksi.

koer-tüübi sõnad alluvad lõpumuutusele 0 → a, v.a sõnad `poiss ja `püks, mis alluvad lõpumuutusele 0 → i.

Mitmuse omastav. Kuigi tavaliselt on koer-tüübi lähtetüveline mitmuse omastav teisevälteline (nael/te, pael/te, hein/te), säilib kolmas välde siiski nende sõnade korral, mis lõpevad konsonantühendiga, nt `püks/te, `saks/te, `oks/te. Sõnas `poiss kaob lühemas mitmuse omastavas formatiivi liitumisel tüvest üks s: pois/te.

NB! Teine välde mitmuse omastavas käändes (koer/te, pael/te) ei viita nõrgale astmele, vaid on vormi eripära. Kuna tüvi on siin ühesil­biline, on vorm astmevahelduse seisukohalt tugevas astmes.