Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

KK	AVATUD TÜÜBID		SULETUD TÜÜBID
I	/1 V/	koi–idee
II	/2 I V/	ema–pesa	/2 I i/	nimi (8)
			/2 I i/	tuli (6)
	/3 C/	seminar
	/tar/	lauljatar
III	/2 II V/	ratsu
	/2 I e/	kõne
	/(V)nna/	lauljanna
IV	/2 III V/	aasta	/2 I e/	kole (90)
	/3jj V/	taltsutamatu	/2 I e/	habe (30)
			/1 C/	õel (10)
	/2 C/	redel	/(V)s/	magas (20)
	/2 III er,el/	kringel
	/(C)ne, ik,
	kas, jas,
	ts, ng, nd, rd,
	v-, tav-kesks
	nud-, tud-kesks
	m-võrdlussõna/
V	/(V)ne, ke, (V)s/-sõnad
	/(V)ne 3 I~II	soolane	/(V)s1/	juus (5)
	või 2 III/	maine
	/(V)s 1	teos
	või 2 I~II/	otsus
	/(V)ne 4jj/	oluline
	/(V)s, ke 3jj/	harjutus
	/(V)ne 3 III/	jõuline
	/(V)s 2 III/	lootus
	/pikaliitelised/	kannatlikkus
VI	/1 C/	siil	/1 C/	jõud (30)
			/1 V/	sai (20)
			/2 I i/	nali (40)
			/2 I C/	sõber (20)
			/2 I V/	pada–sõda (50)
			/2 I V/	lagi (8)
			/1 C/	koer (20)
			/1 C/	suur (30)
			/1 C/	uus–küüs (20)
			/2 I	i/käsi (9)
	/`ik/	õnnelik
VII			/2 I~II e/	mõte (390)
			/2 I~II e/	pääse (90)
			/2 II C/	küünal (40)
			/2 I~II Vs/	ratas (160)
			/2 II Vs/	armas (20)
			/2 I~II C/	manner (8)

Astmevahelduse alusel jagunevad käändkonnad kolme rühma: astmevahelduseta käändkonnad (I–V), nõrgeneva astmevaheldusega käändkond (VI) ja tugevneva astmevaheldusega käändkond (VII). Astmevahelduseta muuttüübid jagunevad viide käändkonda olenevalt avatud muuttüüpide algvormistruktuurist ning sellega kaasnevast formatiivide valikust. Nõrgeneva astmevaheldusega muuttüübid moodustavad ühe käändkonna, milles on kaks erineva algvormistruktuuriga avatud muuttüüpi, millevaheline erinevus formatiivide valikus on üsna väike. Mõned nõrgeneva astmevaheldusega suletud tüübid kasutavad avatud tüüpidest täiesti erinevaid formatiive. Viimase käändkonna moodustavad tugevneva astmevaheldusega muuttüübid. See käändkond on tervikuna suletud.