Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Võrdlussõna

Keskvõrre

Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.

Keskvõrde tunnuseks on alati m, mis liitub tavaliselt algvõrde omas­tava käände tüvele, nt `suur : suure + m suure/m, kaunis : `kauni + m `kauni/m, korra`lik : korraliku + m korraliku/m, roosa : roosa + m roosa/m.

Ligi 70 omadussõna korral, mille algvõrde omastav kääne lõpeb a- või u-ga, toimub keskvõrde tunnuse ees vokaaliteisendus a, u e. Nii­sugusele teisendusele alluvad VI käändkonna siil-, sai-, nali- ja sõber-tüüpi sõnad, nt `pikk : pika : pike/m, `paks : paksu : pakse/m, `lai : laia : laie/m, kuri : kurja : kurje/m, nõder : nõdra : nõdre/m. Teistesse käänd­kondadesse kuuluvate sõnade tüvi tavaliselt ei teisene, nt II käänd­konnast vaba : vaba/m, III käändkonnast roosa : roosa/m, IV käändkon­nast põdur : põdura/m, abitu : abitu/m, VII käändkonnast armas : `armsa/m. Siiski alluvad vokaaliteisendusele ka paar II käändkonna pesa-tüüpi sõna, nt vana : vane/m, paha : pahe/m, ja üksikud III käändkonna ratsu-tüüpi sõnad, nt lahja : lahje/m.

Üksikud sõnad kasutavad keskvõrde moodustamisel supletiivset tüve, nt `hea : pare/m, lühike : lühe/m, pisike : pise/m.