Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Kääne

Ilmaütlev kääne

Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse:

  a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna;

  b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita;

  c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma) isuta;

  d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv.

Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv (ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine).

Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma.

Ilmaütleva käände tunnus on ta.