EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Kääne

Alaleütlev kääne

Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest:

  a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale;

  b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale;

  c) tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale.

Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada:

  d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära;

  e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada.

Lisaks loetletud funktsioonidele vormistab alaleütlev ka mõningate verbide rektsioonilisi laiendeid, mis märgivad:

  f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule;

  g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri;

  h) või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle.

Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemi­variant lle esineb ainult kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le.