EESTI KEELE KÄSIRAAMAT
SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Kääne

Osastav kääne

Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:

  1. osasihitist, nt Mari luges raamatut;

  2. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;

  3. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti;

  4. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;

  5. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;

  6. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss.

Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ain­suse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõna­tüübist.

t (~tt)III kk ratsu/t
IV kk`aasta/t, redeli/t, `kringli/t,
koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t
V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t
VI kk-st`suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt
VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t,
armas/t ~ `armsa/t
dI kk`koi/d, i`dee/d
II kk-st`tul/d
0II kk-st ema, pesa, seminari, nime
VI kk-st`siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage,
`nalja, `sõpra, õnne`likku

Üksiksõnuti esinevad:

da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da
0 ~ t`kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t,
`rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t
rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t,
kahju ~ kahju/t
iga ~ iga/t, sada ~ sada/t
da ~ d`mõn/da ~ `mõn/d

Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70):

d←kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d
0←kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile.

Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nen­del sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vas­ta­vat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paral­leel­selt järgmistes tüüpides:

I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid
II kk-st pesa : pesi ~ pesa/sid
seminar : seminare ~ seminari/sid
VI kk-st`siil : `siile ~ `siili/sid
`koer : `koeri ~ `koera/sid
`sai : `saiu ~ `saia/sid
sõda : sõdu ~ sõda/sid
nali : `nalju ~ `nalja/sid
sõber : `sõpru ~ `sõpra/sid

Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiili­varjun­diga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid).