Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- M 1
- M 2
- M 2a
- Tegusõnad
M 3 - Tegusõnad
M 3a - Nimisõnad
M 4 - Nimisõnad
M 4a - Omadussõnad
M 5 - Omadussõnad
M 5a - Arvsõnad
M 6 - Määrsõnad
M 7 - Määrsõnad
M 7a - Asesõnad
M 8 - Asemäärsõnad
M 9 - Abimäärsõnad
M 10 - Abimäärsõnad
M 10a - Kaassõnad
M 11 - Kaassõnad
M 11a - Rõhumäärsõnad
M 12 - Rõhumäärsõnad
M 12a - Sidesõnad
M 13 - Hüüdsõnad
M 14 - Hüüdsõnad
M 14a
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
SÕNALIIGID
Eesti keeles on 12 sõnaliiki:
Nimi-, omadus- ja arvsõnad kui iseseisvad täistähenduslikud sõnad, mis seonduvad morfoloogilise käände- ja arvukategooriaga, moodustavad omaette suurema rühma, noomenite klassi. Noomenite mittetäistähenduslikuks vasteks on pronoomenid, mis on nii abstraktse ja tühja tähendusega, et neid pole sageli võimalik jagada prosubstantiivideks, proadjektiivideks ja pronumeraalideks. Eesti keeles puudub noomenite klassile omakeelne nimetus.
Kõiki muutumatuid sõnu (määrsõnu, asemäärsõnu, abimäärsõnu, kaassõnu, rõhumäärsõnu, sidesõnu ja hüüdsõnu) nimetati varem partikliteks. Tänapäeval kasutatakse seda terminit kitsamas tähenduses, märkimaks ainult muutumatuid mittetäistähenduslikke sõnu (abimäärsõnu, kaassõnu, rõhumäärsõnu, sidesõnu ja hüüdsõnu), suulise kõne kirjeldamisel vahel ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Mõningates käsitlustes vaadeldakse määrsõnu ühe sõnaliigina, eristamata iseseisvaid määrsõnu, asemäärsõnu, abimäärsõnu ja rõhumäärsõnu. Nii on toimitud ka siinse raamatu ortograafiaosas.