Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

SÕNALIIGID

Rõhumäärsõnad

Sõnaliigiliselt on rõhumäärsõnad kõige tihedamalt seotud ise­seisvate täistähenduslike määrsõnadega. Sageli võib üks ja seesama sõna­kuju esineda paralleelselt nii iseseisva kui ka rõhumäärsõnana, nii lause­liikmena kui mittelauseliikmena. Esimesel juhul on harilikult võimalik vastava sõna kohta küsimus esitada, teisel juhul mitte. Vrd Ta rääkis lihtsalt. (Kuidas ta rääkis?) – Ta lihtsalt rääkis. See oli õige tilluke putukas. (Kui tilluke putukas see oli?) – Läheks õige linna!

Üks ja seesama sõnakuju võib esineda ka rõhumäärsõnana ja sidesõnana. Vrd Nagu sa ise ei teaks! – Näib, nagu teaksid sa seda ka ise. Homme on ehk ilmgi pisut ilusam – See on tavaline halljänes ehk Lepus europaeus.

Modaaladverbina käitub ka rõhutav liide ‑ki/‑gi, mis pole küll foneetiliselt omaette sõna, kuid võib täita lauses üldlaiendi funktsiooni. Nt Nii juhtuski. Siin metsas kasvab pilvikuid ja puravikkegi.