Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

SÕNALIIGID

Määrsõnad

Iseseisvatel määrsõnadel on kokkupuutepunkte käänduvate nimi- ja omadussõnadega, käändumatute ehk vaegomadussõnadega ning (mitte­iseseisvate) abimäärsõnade ja kaassõnadega.

Mõned määrsõnad võivad olla homonüümsed nimi- või omadus­sõna käändevormiga. Tavaliselt näitab sõna kasutus lauses üheselt, mis­su­guse sõnaliigiga on tegemist. Vrd Lennuk lendas madalalt (määruse funktsioonis määrsõna) üle majadeMadalalt (täiendi funktsioonis omadussõna käändevorm) majalt oli värv maha koorunud. Üksik­juhtudel võib siiski tekkida kahtlus, kas tegemist on nimisõna käände­vormiga või määrsõnaga. Niisugusel juhul võib proovida, kas kriitilisele vormile saab lisada täiendit. Kui täiendi saab lisada, siis on tegemist käändevormis nimisõnaga, kui täiendit lisada ei saa, on tegemist määr­sõnaga. Nt Pärast rikkalikku söömaaega oli ta kõht lõhkemiseni (määra­määrsõna) pungil – Kuni torude (ootamatu) lõhkemiseni (nimi­sõna rajava käände vorm) oli ta elanud oma köögipugerikus. Nimisõna seesütleva käändega sarnanevad määrsõnavormid erinevad paradig­maatilisest käändevormist sageli ka tüve tugeva astme poolest, vrd Poisil olid kõrvad lukkus (seisundimäärsõna) – Selles tohutus ja keerulises lukus (käändsõna seesütleva käände vorm) oli midagi paha­endelist.

Üsna suur hulk muutumatuid sõnu võib lauses käituda nii määr­sõna­na (määruse funktsioonis) kui vaegomadussõnana (täiendi funkt­sioonis) – vt M 5a.

Paljud sõnad (eriti kohta väljendavad) võivad esineda kord määr­sõnana, kord mitteiseseisva sõnana, nimelt abimäärsõna või kaassõnana, nii et nende sõnaliiki saabki määrata ainult konkreetses lauses. Vrd Meie peade kohalt lendas üle (määrsõna) linnuparv. Ro­nisime üle (kaassõna) aia. Sa kipud ennast üle (abimäärsõna) hindama. (Vt M 10a, M 11a.)