Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA

Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi:

  1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle;

  2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, aktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Forseliuse gümnaasium, Tallinna loomaaed, Illusiooni kino, Kalevi üksik-jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas;

  3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor.

Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga).

    Nt Eesti Kontsert, Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Kadaka Reisid, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Niks ja Naks ~Niks ja Naks, külalismaja Kuus Sõlme, Värska laulukoor Leiko,

    Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei.

Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: „Lembitu” talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda „Virust” ja „Kunglast” (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena).

Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (nt Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus).

Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed).

    Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla.

Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata nimetuste ametlikkust nende asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste puhul, mis on juriidilised isikud.

    Nt Riigikohus, Riigikontroll, Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kristlik Kirik, Eesti Üliõpilaste Selts, Ingerisoomlaste Liit, Tartu Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Tallinna Tolliinspektuur, .. , Magdaleena Haigla.

Eriti tarvilik võib suurtäht olla mõne ainulise nimetuse eristamiseks samakujulisest liiginimetusest: Eesti Pank kui ühe panga ametlik nimetus (vrd: Ühispank ja Hansapank on praegu edukamaid Eesti panku), Eesti Üliõpilaste Selts kui ühe seltsi nimetus (vrd: Eriti rohkesti tekkis Eesti üliõpilaste seltse XX sajandi algul), Suur Teater kui üks Moskva teatreid (vrd: Estonia on üsna suur teater).

Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus: vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit, erakond, aktsiaselts, advokaadibüroo, kammerkoor, naisansambel jne.

Läbiva suurtähega on ametlik nimetus Vabariigi Valitsus, tavakasutuses Eesti valitsus, valitsus. Põhiseaduse kohaselt võib asutuse ehk institutsioonina juriidilistes vm ametlikes tekstides käsitada ka Vabariigi Presidenti (tavakuju president on väikese algustähega, nii nagu ametiisikute nimetustes üldiselt).

Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega.

    Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~ Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe sporditoimetus, Rahva Postiteenuse ASi kojukandetalitus, riigikogu (~ Riigikogu) keskfraktsioon, Eesti teaduste akadeemia (~ Teaduste Akadeemia) meeskoor, Tallinna muusikakeskkooli (~ Muusikakeskkooli) sümfooniaorkester.

Väikese algustähega kirjutatakse ka (ettevõtete, ühenduste jne) juhatuste, nõukogude jne nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu.