Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

TÄHEORTOGRAAFIA

Häälikute pikkuse märkimine

Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad:

üks täht kaks sama tähte kaks sama tähte
täishäälik roogib kalu elu on kaalul kolm kaalu

pime öö

piimalehm jõin piima
l vilu suvi poisi nimi Villu istusid puude villu
m küdev kamin kammin pead ei taha kammida
n ilus lina suured linnad nägi suurt linna
r puude varu lapse varrud läks vihast marru
s kasi koju kassi käpad ema söötis kassi
h tahke keha krahhi kartuses kardeti krahhi
v pikk rivi võtke ühte rivvi
j väike oja laps kukkus ojja

h vt ka võõrsõnade kirjutamine.

Erand

Viimane häälik mõnedes ühesilbilistes sõnades (enamasti ase- või abi­sõnad): mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, mus, sus, tas, ses, tos, kas, kes, kus, mis, las, on, et, ja (sidesõna), ju, ka, va, ma, sa, ta, me, te, nad (pikk a), mu, su, ah, oh, jah, noh, näh, säh, kah, aitäh, tohoh.

b, d, g, p, t, k

Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:

Üks nõrk tähtüks tugev tähtkaks tugevat tähte
hobuse kabiostis uue kapihiir läks kappi
töökodavanad kotad jalas minge töökotta
toa lagiära põrandat lakiostis põrandalakki

Üks p, t, k kirjutatakse:

  1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike;

  2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea­rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine.

f, š vt võõrsõnade kirjutamine.