Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

NUMBRITE KIRJUTAMINE

Jaotiste nummerdamine

Üks võimalusi raamatute, artiklite, juhendite jm teksti liigendamisel on järgmine rahvusvaheline süsteem.

PõhijaotisedI astme alljaotisedII astme alljaotisedIII astme alljaotised
1
2 ----------->2.1
32.2
42.3 ----------->2.3.1
52.42.3.2 ----------->2.3.2.1
2.52.3.32.3.2.2
2.63.3.4
2.7

Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega 1st alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. I astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust, jättes tähise sisse selle alljaotise numbri jne. Numbrite vahel on punkt, sõnavahet ei ole.

Kui jaotise tähis on oma kohal jaotise algul, siis on tähise lõpus punkt: 2.3.2. Valla eelarve.

Kui tähise järele jäetakse harilikust sõnavahest suurem vahe, siis pole punkti tarvis: 2.3.2 Valla eelarve.

Kui jaotise tähist kasutatakse sellele osutades tekstis, siis tähise lõpus punkti ei ole: Nagu jaotises 2.3.2 osutatud, algab valla eelarveaasta 1. aprillil. Valla eelarveaasta algab 1. aprillil (vt 2.3.2). Punkti 2.3.2 kohaselt algab valla eelarveaasta 1. aprillil.

Eesti teksti liigendamisel on tavalised veel näiteks järgmised nummerdused:

    Esimene osaIV. (osa)
    I peatükk§ 18. (paragrahv)
    1.(2) (lõige)
    1)1) (punkt)
    a) või a.a) (alapunkt)