Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

NUMBRITE KIRJUTAMINE

Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine

Kuupäeva kirjutamise võimalusi:

20. aprillil 1994. a2. märtsil 2005. a
20. aprill 19942. märts 2005
20. IV 19942. III 2005
20.04.199402.03.2005
20.4.942.3.2005
12.3.–20.3.200521.05–23.05

Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02

Ajavahemiku väljendamisel algus- ja lõpukuupäevaga on järgmised võimalused:

    Turniir toimub 16.–26. mail.

    Turniir toimub ~ kestab 16.–26. maini.

    Turniir toimub ~ kestab 16. kuni 26. maini.

    Turniir toimub 16. ja 17. mail.

Aastaarvude kirjutamise võimalusi:

    1994. aastal

    1994. a

    aastal 1994

    aastail 1994–1997, 1994–97

    aastad 1908–1918, 1908–18

    Johannes Aavik (1880–1973)

    1920.–1930. aastad

    1920ndail

    1920. aastail (vrd sõnaga XX sajandi kahekümnendail aastail)

    1905.–1907. a sündmused, sündmused aastail 1905–1907

    1994.–95. õa, 1994.-95. õa, 1994/95. õa

(Kirjutusviis ’94 on väljapoole õigekeelsust jääv kujundustava.)

Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga:

    kell 19.30

    algab 8.00 ja lõpeb 9.15

    6.18.24 (6 t 18 min 24 s)

    2.36,15 (2 min 36,15 s)

Rahvusvahelises standardis on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon. Kuupäeva ja kellaaja vahel on eralduseks T-täht:

    6:18.24

    1994-12-24T19:00 (1994. aasta jõululaupäeva õhtul kell seitse)

Üldkeele tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: s – sekund, min – minut, t – tund, p – päev, ööp – ööpäev, näd – nädal, k – kuu, a – aasta. Rahvusvahelisi lühendeid h – tund ja d – ööpäev seal harilikult ei tarvitata.