Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS


Üldlaiend ja sidend

Üldlaiend

Üldlaiendeiks nimetatakse sõnu või fraase, mis kuuluvad kas kogu lause või ühe lauseliikme juurde sellega grammatiliselt seostumata ja annavad lausele mingi lisatähenduse. Sageli väljendavad üldlaiendid kõneleja suhtumist lausega väljendatusse, nt Võib-olla ta valetas. Midagi kahtlast selles loos igatahes on. Äkki on temaga tõesti midagi lahti. Kahjuks jääb loeng ära. Sinu õnneks seda ei märgatud. Kuid nad võivad väljendada ka mitmesuguseid teisi „sündmusüleseid” tähendusi, nt küsimust: Kas ta mind enam mäletabki?, eitust: Ega mulle pole arsti tarvis!, millegi ootuspärase kinnitust: Just nii pidigi juhtuma.

Üldlaiendite hulgas on suhteliselt palju moe- ja täitesõnu, samuti võõrmõjulist kasutust.

Suulises kõnes on väga levinud üldlaiendiks rõhumäärsõna nagu. See väljendab kõhklust või ebakindlust, nt Te nagu ütlesite midagi. Kahjuks esineb kõnekeeles ka palju tarbetut „nagutamist”, s.o nagu kasutamist siis, kui kõhklust või ebakindlust näidata ei tahetagi, nt Selle raha nad nagu varastasid. Su poeg nagu looderdab päevad läbi. Meil on nüüd nagu beebi majas ja raha vaja. Sellist pseudokõhklevat kõnemaneeri tuleks vältida.

Ebasoovitatavaid üldlaiendeid on teisigi. Praktiliselt kipub välja tõrjuma sõnu tegelikult, õigupoolest ning peaaegu ~ peagu, enam-vähem. Nt Praktiliselt (parem: peaaegu) kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse. Mais oli hinnatõus praktiliselt (parem: enam-vähem) muutumatu.

Põhimõtteliselt on muutumas sisutühjaks täitesõnaks, mille võib lausest vabalt välja jätta. Nt Põhimõtteliselt ma lähen koju. 94 protsenti meestest tahaksid põhimõtteliselt teistsugused välja näha ehk muuta midagi oma välimuses.

Reeglina on võõrkeelte toel (vrd ingl as a rule, saksa in der Regel, vene как правило) saanud ülemäära laia leviku ja tõrjub välja sõnu üldjuhul, üldiselt, tavaliselt, harilikult, enamasti, mis on kõik täpsemad. Nt Tuuleenergiat tootvad ettevõtted jagunevad reeglina (parem: üldiselt) nelja suurde gruppi. Reeglina (parem: harilikult ~ tavaliselt) ma tõusen pool seitse.

Äkki on omandanud tähenduse ‘võib-olla, ehk’. Selles pole midagi halba, kuid ei maksaks unustada teisigi samas tähenduses kasutatavaid sõnu. Nt Äkki (= ehk, vahest, võib-olla) lepime kokku, et kohtume homme kell kolm. Äkki te ütleksite, mis kell rong läheb – parem: Kas te ei ütleks, mis kell rong läheb. Palun öelge, mis kell rong läheb.

Juba kasutatakse vahel vene уже eeskujul eitavas lauses enam asemel. Nt See pole *juba (õige: enam) õige asi.

Ainult kasutatakse vahel vene только eeskujul alles asemel. Nt Olukord on paranenud *ainult (õige: alles) viimastel aastatel.

Vaevalt ‘napilt; alles’ ≠ vaevu ‘vaevaliselt, suure vaevaga’. Nt 1981. aasta suvepuhkus oli *vaevu (õige: vaevalt) alanud, kui Anna helistas ja küsis, kas ma ei tahaks teha Volgat pidi kahenädalast laevaretke.

Üldlaiend võib olla ka lausekujuline. Et selline lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, just nagu kiilutud põhilause sisse, siis teda nimetataksegi kiiluks (vt SÜ 130). Nt Peeter, ma pean silmas Juhani venda, lõpetab tänavu keskkooli.