EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

Sissejuhatus

Lauseõpetus ja lause

Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust - missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid.

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse kellelgi midagi teha, nt Loe lehte!, ilmutatakse soovi, et mingi sündmus leiaks aset, nt Loeks Juhan ometi lehe läbi!, või avaldatakse imestust mingi sündmuse toimumise üle, nt Juhan luges tõesti lehe läbi! Lause tähenduses on seega põimunud mingi sündmuse kirjeldus kõneleja suhtluseesmärgiga.

Tüüpiline lause sisaldab finiitset verbivormi (vt M 72) ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna, nt Minu poeg / lõpetas / möödunud kevadel / Tartu ülikooli.

Tüüpilised laused on lihtlaused, s.o laused, mis ei sisalda teisi lauseid. Lause, mille koosseisus on mitu osalauset, on liitlause, nt Vihma sajab ja päike paistab. Ma tean, et sul on õigus.

Lause kui ehituslik tervik ei pruugi kirjas alati kokku langeda ortograafilise lausega, mis algab suurtähega ja lõpeb lauselõpumärgiga. Ortograafiline lause võib vastata ka liitlause osalausele või hoopis mitme liht- või liitlause ühendile, nt üks liitlause, aga kaks ortograafilist lauset: Kõik nägid seda pealt. Aga ometi ei teinud keegi midagi; üks ortograafiline lause, aga kaks päris lauset (teine algab asesõnaga see): Siin on naine, kellele on äsja teatatud, väga saamatult muide, et ta abikaasa sõidab teisega ära, see naine jumaldab oma meest ja tema ainuke reaktsioon on vastus: „Suurepärane. Kui tema on õnnelik, siis olen seda ka mina.” André Maurois (tlk M.-L. Aroella), Ainult klaverile. Tallinn, 1991.

Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause. Keelekasutuses on rohkesti ka mittetäielikke lauseid. Osa neist on sellised, kuhu puuduvaid lauseelemente on võimalik juurde mõelda eesti keele lauseehitust tundes, nt Lähen koju (→ Ma lähen koju). Peeter tuli koju ja läks magama (→ .. Peeter läks magama). Need on väljajättelised laused ehk lünklaused ehk elliptilised laused. Teine osa on sellised, kus millegi puudumisel on kindel tähendus, nt lause Selle teeb valmis paari päevaga puhul järeldub aluse puudumisest, et öeldu kehtib kelle tahes kohta. Niisugused laused on vaeglaused. Nii lünk- kui ka vaeglausete kirjeldus kuulub otseselt süntaksi ülesannete hulka. Keelekasutuses, eriti suulises argivestluses kohtab aga väga sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava osa. Niisuguse „kokkuhoidliku” lausena võib toimida mis tahes sõnade ühend või sõnavorm. Vt nt järgmist dialoogi:

Tere päevast! Pakk. - Kellele? - Jüri Tammele. - Vale korter. Teine uks paremalt. - Tänan. - Pole tänu väärt.

Selliste lausete kirjeldmiseks siinses raamatus esitatud tavasüntaksi vahenditest ei piisa. Appi tuleb võtta vestlusanalüüs.