Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

SÕNALIIGID


Nimisõnad

Nimisõnade perifeerses osas leidub sõnu, mis võivad käituda nii nimi- kui omadussõnana. Näiteks ja-liitelised tegijanimed, mis enamasti käituvad nimisõnana, võivad üksikijuhtudel esineda ka ühilduva täien­dina. Vrd Selle lobisejaga (nimisõna) pole mõtet aega viita ja Sellest lobisejast (omadussõna) tüdrukust tüdined sa varsti. Kui ühel sõnakujul on eri sõnaliikidena käitudes ka erinev tähendus, on alust pidada neid kaheks eri sõnaks. Vrd Keegi on siia joogi sisse kihvti (nimisõna tähendusega ’mürk’) seganud ja Kuulsin ühte kihvti (omadus­sõna tähendusega ’vahva, tore’) anekdooti.

Hajus on piir ka nimisõnade ja (abi)määrsõnade ning kaassõnade vahel. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljud (abi)määrsõnad ja kaassõnad on ajalooliselt kujunenud mingi nimisõna käändevormi tähendusliku abstraheerumise tulemusena (vt M 11a).