Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED


Algvorm

Kuna eesti keeles võib sõnatüvi vormimoodustuses muutuda, siis tu­leb vormimoodustuse kirjeldamisel aluseks võtta üks kindel tüvekuju, millest reeglite esitamisel lähtuda. Niisugust tüvekuju nimetatakse alg­vormiks. Siinses käsiraamatus on käändsõnade algvormiks ainsuse nime­tav kääne (ema, auto, kirja`nik, `tantsijatar) ja pöördsõnade alg­vor­miks tüvekuju, mis esineb ma-tegevusnime tunnuse ees (ela(ma), `hakka(ma), kirjuta(ma), `ilmne(ma)).

See, missugustele reeglitele mingi algvorm vormimoodustuses allub, oleneb peamiselt algvormi fonoloogilisest ehitusest. Olulised on kolm algvormi omadust: silpide arv, välde ja lõpufoneem. Algvormi silpide arvu järgi jagunevad sõnad kolme rühma: ühe-, kahe- ning kolme- ja enamasilbilised sõnad. Välde on oluline ainult kahesilbilise algvormiga sõnade korral, sest ühesilbilised sõnad on kõik niikuinii kolmanda­vältelised ja kolme- ning enamasilbiliste sõnade muutmisel pole välde (tavaliselt) tähtis. Lõpufoneemi seisukohalt jagunevad sõnad kahte suurde rühma: vokaaliga lõppevad ja konsonandiga lõppevad sõnad. Üksikjuhtudel on oluline ka lõpufoneemi(de) täpsem määratlemine.

Niisiis saab eesti keele algvorme kirjeldada kolme omaduse põhjal, mis esitatakse siinses käsiraamatus kaldkriipsude vahel: araabia number märgib silpide arvu (1, 2 või 3jj), Rooma number märgib ­väldet (I, II või III välde; esitatakse ainult kahesilbiliste sõnade korral), tähis V või C märgib vastavalt vokaal- või konsonantlõpulisi sõnu. Sealjuures tuleb meeles pidada, et silpide arvu loetakse alates sõna pearõhulisest silbist või morfoloogiliselt olulisest kaasrõhusilbist. Nt /1 C/-sõnad on ühe­sil­bi­lised konsonantlõpulised sõnad, nagu `siil, `mets, `koer, `poiss, peda`goog, /2 II V/-sõnad on kahesilbilised teisevältelised vokaal­lõpu­lised sõnad, nagu auto, jope, manna, kiisu, /3jj V/-sõnad on kolme- ja enamasilbilised vokaallõpulised sõnad, nagu elamu, kannatamatu.

Algvormi fonoloogilise ehituse kõrval mängib sõnade muutmisel olulist osa ka sõnade liiteline ehitus. Eri liidete mõju sõna muutmis­viisile on erinev. Tuletusliiteid, mis määravad sõna muutmisviisi, ole­nemata sõna fonoloogilisest ehitusest, nimetatakse morfoloogiliselt olu­listeks liideteks. Nt ne-liitelised sõnad muutuvad täiesti omapäraselt, vrd kahesilbilise kolmandavältelise algvormiga sõnu `vaene : `vaese : `vaes/t : `vaes/te : `vaese/id ja `aasta : `aasta : `aasta/t : `aasta/te : `aasta/id. Seepärast kirjeldatakse niisuguseid sõnu nende liite järgi: /ne/-sõnad.