Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID


Käändkonnad

küünal-tüüp

küünal-tüüpi (ÕS 37. ja 38. tüüp) kuulub umbes 40 /2 II C/-sõna, mis lõpevad helilise konsonandiga (l, n, r), nagu kukal, peenar, katel, süstal, aken, pipar, tatar, tütar, pöial. Tüvi on lõpuvahelduslik nagu kõigil konsonantlõpulistel sõnadel. Mitmuse omastav moodus­tatakse nõrgaastmelise lähtetüve põhjal formatiiviga de: küünal/de.

Enamik sõnu allub tugevnevale vältemuutusele: kukal : `kukla, pee­nar : `peenra; üks sõna allub tugevnevale pikkusmuutusele: pundar : `puntra; 9 sõna allub tugevnevale laadimuutusele, nt sammal : `sambla. Lõpumuutuse liigiks on VC → CV, lõpumuutuses osalevateks vokaa­lideks on e ja a, nt tungal : `tungla, kannel : `kandle, aken : `akna, tütar : `tütre.