Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID


Käändkonnad

pada–sõda-tüüp

pada–sõda-tüüpi (ÕS 16. tüüp) kuulub umbes 50 /2 I V/-sõna, mille esimese ja teise silbi piiril on lühike klusiil, nagu iga, õde, vagu, pidu, siga, viga, luga, rida, koda, sõda. Tüübi formatiivivalik kattub algvormile vastava II käändkonna avatud ema–pesa-tüübiga (vt M 119) ja VI käändkonna avatud siil-tüübiga (vt M 140). Tüvi on laadivahelduslik ning astmevaheldusmall vastab siil-tüübile. Lühike ainsuse sisseütlev on olemas ainult üksikutest sõnadest: paja/sse ~ `patta, `jao/sse : `jakku, `mao/sse ~ `makku, `näo/sse ~ `näkku, `toa/sse ~ `tuppa, koja/sse ~ `kotta, `lao/sse ~ `lattu, sõja/sse ~ `sõtta.

Nagu ema–pesa-tüüp, nii jaguneb seegi tüüp kaheks olenevalt vormitüvelise mitmuse osastava käände olemasolust. Enamikul sõna­dest on mitmuse osastavas ainuvõimalik sid-formatiiv, nt iga : iga/sid, vagu : vagu/sid, pidu : pidu/sid. Vähemalt kümmekonnal a-lõpulisel sõnal on olemas ka vormitüveline paralleelvorm, nt nuga : nuga/sid ~ nuge, uba : uba/sid ~ ube, siga : siga/sid ~ sigu, rada : rada/sid ~ radu.

Vokaalmitmuse levik. Väljaspool mitmuse osastavat käänet ei ole vormitüveline vokaalmitmus sõda-tüübis kasutatav.