Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID


Käändkonnad

nali–sõber-tüüp

nali–sõber-tüüpi (ÕS 18. tüüp) kuulub a) üle 40 /2 I i/-sõna, nagu ohi, kuhi, neli, kiri, asi, padi, vari, veli, tali, b) veidi üle 20 /2 I C/-sõna, milles helilisele lõpukonsonandile (l, r, v) eelneb e, nagu vagel, kabel, mäger, puder, õgev. Muutevormistik kattub täiesti avatud siil-tüübiga, v.a algvorm ise, mis on määramata astmega. Üksiksõnuti esi­neb ainsuse osastavaga kattuv lühike sisseütlev, nt ahi : ahju/sse ~ `ahju, oder : odra/sse ~ `otra. Vormitüveline mitmuse osastava käände paralleelvorm võib üksiksõnuti fonoloogilise piirangu tõttu puududa, nt puri : p`urje/sid.

nali-alltüübi sõnade muutevormistik võib olla mis tahes liiki ­astmemuutusega. Kui algvormis on esimese ja teise silbi piiril lühike klusiil, on muutevormistik kirjeldatav pikkusmuutuslikuna: kabi : kabja : `kap­ja; muul juhul on muutevormistik tavaliselt vältemuutuslik: nali : nalja : `nalja; ühel juhul laadimuutuslikuna: rohi : rohu : `rohtu. Alg­vormi erandlikkus tingib ka eripärase lõpumuutuse: i → jV; tava­liselt on tekkivaks vokaaliks a: nali : nalja; harvem u või e: ahi : ahju, puri : purje. Kolmel sõnal esineb veelgi omapärasem lõpumuutus: tali : talve, põli : põlve, rohi : rohu.

sõber-alltüübi sõnades on esimese ja teise silbi piiril alati lühike klusiil, millest johtuvalt kõigi sõnade muutevormistik on pikkus­muu­tuslik. Lõpumuutuse liigiks on eC → CV, tavaliselt on tekkivaks vokaa­liks a: sõber : sõbra, harvem u või e: puder : pudru, teder : tedre.