EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILINE PARADIGMA

Vormidevahelised analoogiaseosed

Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas

Pöördsõna põhivormid on ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre ja kindla kõneviisi umbisikulise tegu­moe olevik. Pöördsõna põhivormide hulgas ei ole individuaalseid vorme. Kõik neli vormi on aluseks mingitele teistele lihtvormidele (vt M 20).

ma-tegevusnime alusel moodustatakse tema käändevormid, isi­kulise tegumoe kindla kõneviisi lihtminevik, kaudse kõneviisi olevik ja isi­ku­lise tegumoe oleviku kesksõna: `kinki/ma → `kinki/mas, `kin­ki/mast, `kinki/maks, `kinki/mata, `kinki/sin, `kinki/sid, `kinki/s, `kin­ki/sime, `kinki/site, `kinki/sid, `kinki/vat, `kinki/v; `vestle/ma → `vest­le/mas, `vestle/mast, `vestle/maks, `vestle/mata, `vestle/sin, `vestle/sid, `vestle/s, `vestle/sime, `vestle/site, `vestle/sid, `vestle/vat, `vestle/v.

da-tegevusnime järgi moodustatakse des-vorm, käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre ja mitmus, möönva kõneviisi olevik, isikulise tegumoe mineviku kesksõna ja tingiva ning kaudse kõneviisi minevik: `kinki/da → `kinki/des, `kinki/gem, `kinki/ge, `kinki/gu, `kinki/nud, `kinki/nuksin, `kinki/nuksid, `kinki/nuks, `kinki/nuksime, `kinki/nuksite, `kinki/nuksid, `kinki/nuvat; ves­tel/da → vestel/des, vestel/gem, vestel/ge, vestel/gu, vestel/nud, vestel/nuksin, vestel/nuksid, vestel/nuks, vestel/nuksime, vestel/nuksite, vestel/nuksid, vestel/nuvat.

Kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöörde järgi moodustatakse tei­sed sama allparadigma pöörded, käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre ja tingiva kõne­viisi olevik: kingi/b → kingi/n, kingi/d, kingi/me, kingi/te, kingi/vad, kingi, kingi/ksin, kingi/ksid, kingi/ks, kingi/ksime, kingi/ksite, kingi/ksid; `vestle/b → `vestle/n, `vestle/d, `vestle/me, `vestle/te, `vest­le/vad, `vestle, `vest­le/ksin, `vestle/ksid, `vestle/ks, `vestle/ksime, `vest­le/ksi­te, `vestle/ksid.

Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe oleviku järgi moodustatakse kõik ülejäänud umbisikulise tegumoe vormid: kingi/takse → kingi/ti, kingi/taks, kingi/tavat, kingi/tagu, kingi/tama, kingi/tav, kin­gi/tud; vestel/dakse → vestel/di, vestel/daks, vestel/davat, vestel/dagu, ves­tel/dama, vestel/dav, vestel/dud.

Loetletud põhivormid (ja analoogiareeglid) ei ole piisavad kirjelda-maks 27 pöördsõna vormistikku. Nendeks ebaregulaarseteks sõnadeks on: laskma, pidama, pesema, kusema, tegema, nägema, tulema, panema, sure­ma, olema, minema ja 16 välteteisenduslike vormidega ühesilbilist vo­kaal­lõpulist sõna (I pöördkonna võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp).