Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA


Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:

Laenurühm

Aeg

Arv

Näiteid

indoeuroopa ja indoiraani laenud

indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000–1000 a e.m.a)

23–43 tüve

arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha

balti laenud

balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust e.m.a)

94–156

hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat

germaani laenud

germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest e.m.a kuni XIII saj-ni m.a.j)

269–397

ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikas

slaavi laenud

muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust (kuni XIII saj-ni)

54–75

aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav

läti laenud

läti keelest (VIII saj-st alates)

31–42

kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk

alamsaksa laenud

keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest alates)

771–850

alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht-, paar, prii, vahti-

rootsi laenud

eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi keelest (XVI ja XVII saj)

105–148

iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd

vene laenud

vene keelest (XIV saj-st alates)

315–362

kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle

saksa laenud

ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates)

486–520

aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi-, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts

soome laenud

soome keelest (XIX saj lõpust alates)

87–96

aare, anasta-, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja-

Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10 neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas.

Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana- (jaanalind, heebrea), jospel ja koi ‘ihne’ (jidiš), ?kula ‘jooksumäng’ (prantsuse), manguma (mustlaskeel), nulg (mari), ?sima (vanabulgaari), velmama ‘taaselustama’ (mordva), vutt ‘jalgpall’ (inglise).