Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

SÕNALIIGID

Tegusõnad

Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale.

Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegu­sõnadeks.

Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tule­tatud) tüvest, nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, koosnema, põge­nema, varjama, varjuma, logelema.

Liittegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad kahest tüvest, mis moodustavad liitsõna, nt alakoormama, siirdistutama, rist­küsitlema, külmsuitsutama. Liittegusõnade osade järjekord säilib lauses alati muutumatul kujul ja need osad kirjutatakse omavahel alati kokku: Ta alakoormas, siirdistutas, ristküsitles, külmsuitsutas. Liittegusõnu on eesti keeles suhteliselt vähe.

Ühendtegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad tegelikult kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast, nt alla andma, maha magama, otsa saama, üle elama (vt ka SÜ 14). Mõned sõnade ühendid võivad esineda nii liit- kui ühendtegusõnana, nt ülehindama, taas­avas­tama ja üle hindama, taas avastama. Vrd Poiss ülehindas oma võimeid – Poiss hindas oma võimeid üle. Tema luule taasavastati alles saja aasta pärast – Tema luule avastati taas alles saja aasta pärast.

Väljendtegusõnad koosnevad samuti kahest sõnast: tegusõnast ja noomeni- või pronoomenivormist, nt silma hakkama, jalga laskma, korrale kutsuma, kindlaks tegema, omaks võtma (vt ka SÜ 13). Mõned väljend­tegu­sõnad võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, nt ajast ja arust olema, ühist keelt leidma.

Nii ühend- kui väljendtegusõna osade omavaheline järjekord võib lauses muutuda, vrd Ta andis alla – Ta oli alla andnud. Ta magas maha – maha magades. See hakkas silma – silma hakata. Ta lasi jalga – Ta oli jalga lasknud. Nad leidsid ühise keele – ühist keelt leida. Nii ühend- kui väljendtegusõna osade vahele võib sattuda ka teisi sõnu, vrd Ta sai õnnetult otsa. Tüdruk elas ema kaotust raskesti üle. Kutsuge see märatseja ometi korrale! Ühend- ja väljendtegusõnu võiks nende oma­duste põhjal pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks sõnaks. Ühend- ja väljendtegusõna pidamist üheks sõnaks toetab aga see, et kui nende tegusõnade kesksõna vormi kasutatakse täiendina, võib (kaheosalise) ühend- ja väljendtegusõna osad kokku kirjutada, nt allaandnud sõdur, mahamagatud aastad, silmahakkav erinevus, jalga­lasknud poisiklutt. Kokkukirjutamine pole siiski kohustuslik, vrd alla andnud sõdur.

Oma koostiselt võivad tegusõnavormid olla kas lihtvormid või liitvormid, kusjuures kumbki vormitüüp võib esineda nii liht-, liit-, ühend- kui väljendtegusõnast. Näiteks on lihtvormid: elama, elasin, ala­koor­mama, alakoormasin, alla andma, andsin alla, silma hakkama, hak­kas silma. Liitvormi koostisesse kuulub alati kas tegusõna olema mingi vorm või eitussõna ei või ära, nt olen elanud, ei elata, on alakoormatud, ära alakoorma, olevat alla andnud, ei anna alla, oleks silma hakanud, ei oleks silma hakanud.

Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid pöör­delisteks ehk finiitseteks vormideks ja käändelisteks ehk infi­niit­seteks vormideks (vt lähemalt M 72).

Vormiliselt vaegmuuteline on tegusõna pidama ’kohustatud olema’, millel puudub umbisikulise tegumoe vormistik. Vaegmuutelise tegusõna vormideks võib pidada ka sarju, millel algvorm puudub ning milles on esindatud ainult üksikud tegusõnavormid. Eituses esinevad pole : polnud : poleks : polevat ja ära : ärgem : ärge : ärgu (vt M 99), käskivas ning möönvas kõneviisis esineb säh : sähke : sähku, da-tegevusnime ja möönva kõneviisi vormis parata : paraku.

Tähenduslikult jagunevad tegusõnad mitmesse rühma. Kaks olulist lähtepunkti tegusõnade tähenduslikul rühmitamisel on a) tegevuse suhe oma osalistega ja b) tegevuslaad, eelkõige kestus.

Tegevuse ja osaliste suhte järgi jagunevad tegusõnad esmajärje­korras sihilisteks ehk transitiivseteks tegusõnadeks ja sihituteks ehk intransitiivseteks tegusõnadeks. Sihilised on tegusõnad, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, nt alustama (tööd), armastama (ligimest), lugema (raamatut), laadima (koormat), vaatama (pilti), kulutama (raha), rajama (teed). Sihitud on tegusõnad, mis tavaliselt esinevad ilma sihitiseta, nt algama, elama, käima, olema, liikuma, laabuma, lõppema, tunduma, näima. Enesekohased ehk refleksiivsed tegusõnad väljen­davad seda, et tegevus on suunatud tegijale endale või toimub tegija endaga. Enesekohased tegusõnad on alati sihitud, nt tõmbuma, ahenema, lükkuma, kaarduma, selguma. Kausatiivsed tegusõnad väljendavad tegevuse põhjustamist või esile kutsumist. Kausatiivsed tegusõnad on alati sihilised, nt liigutama (ennast) (vrd liikuma), söötma (loomi) (vrd sööma). Vastastikused ehk retsiprooksed tegusõnad väljendavad vas­tas­tikust tegevust, nt sõimlema (vrd sõimama).

Tegevuse kestuse põhjal eristatakse peamiselt kolme tegusõnade tähendusrühma. Momentaansed tegusõnad väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust, nt haugatama (vrd haukuma), minema (vrd käima). Frekventatiivsed tegusõnad väljendavad korduvat tegevust, hõikuma (vrd hõikama), limpsima (vrd limpsama). Kontinuatiivsed tegusõnad väljendavad kestvat, pidevat tegevust, nt vaatlema (vrd vaatama). Võib eristada ka tegevuse algust märkivaid tegusõnu ehk inhoatiive, nt hakkama, uinuma (vrd magama).

Osa tegusõnu on tähenduse tõttu vaegmuutelised, st nende tähen­dusest tulenevalt ei saa neist teatud vorme kasutada. Vaeg­pöördelised tegusõnad esinevad tavaliselt isikulise tegumoe 3. pöördes, sest nad väl­jendavad tegevust, mille tegijaks ei saa olla inimene, nt auruma, harg­nema, haljendama, õitsema, helisema, ilmnema, kahanema, tui­ka­ma, sügelema. Osa vaegpöördelisi tegusõnu esineb tavaliselt ainult ain­suse 3. pöördes, nt müristama, koitma, sadama, iiveldama. Tähen­dus­nihke või isikustamise korral võivad vaegpöördelised tegusõnad siiski ette tulla ka muudes pöördevormides, nt Miski praksatas oota­matult ja me sadasime kõik kolmekesi katuselt alla. Mis sa sügeled siin päevad läbi ringi! Saja, saja, vihmakene!