EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKAALSED SUHTED

Homonüümid

Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad.

Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust:

1. sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint ‘kala’ ja tint ‘kirjutusvedelik’,

2. sama häälduskuju,

3. sama kirjakuju.

Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu (b) nimetatakse homofoonideks, nt baar ja paar, hais ja ais, hale ja ale, meiereis ja meie reis, koolibrid ja koolipriid (lapsed).

Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt (nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III-välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi).

Homonüümne tähendab ‘samakujuline, aga eritähenduslik’, nt puur ‘linnu või looma elupaik’ ja puur ‘puurimisriist’ on homonüümsed sõnad, nimetav (see) puu ja omastav (selle) puu on homonüümsed vormid.

Homonüümia on samakujulisus, aga eritähenduslikkus, homonüümidevaheline suhe, nt sõnade aas ‘silmus’ ja aas ‘rohumaa’ vahel valitseb homonüümia.

Homonüümika märgib: a) homonüüme käsitlevat leksikoloogia osa, b) ühe keele homonüümide kogumit, nt eesti keele homonüümika.

Ilma lingvistiliste teadmisteta on vahel raske eristada homonüüme ja polüseemilisi sõnu. Tuleb arvestada, et homonüümid on täiesti erineva tähendusega sõnad. Nende kujugi võib olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud, nt kakk I ‘leiva- või saiapätsike’ ja kakk II ‘lind’. Võivad olla eri keeltest pärit laenud, aga eesti keeles homonüümidena kokku saanud, nt juura I ‘õigusteadus’ < ld jūra ‘õigused’ ja juura II ‘üks geoloogilisi ajastuid’ < Jura mäestiku järgi Šveitsis; kross I ‘rahaühik’ < sks Groschen ja kross II ‘murdmaajooks või -sõit’ < ingl cross-country race. Matt I ‘tuhm, läiketa’ on meile tulnud araabia keelest saksa keele vahendusel, matt II ‘mahumõõt’ on keskalamsaksa laen, matt III ‘vaibataoline ese’ on saksa keele vahendatud ladina sõna, matt IV ‘kaotusseis malemängus’ on levinud keelest keelde nähtavasti järgmiselt: ar ® hisp ® pr ® sks ® ee. Kokkulangevusi võivad anda ka sama päritolu laenud: keskalamsaksa keele sõnad bleck ja plecke on eesti keeles muganenud homonüümideks plekk I ‘õhuke metall’ ja plekk II ‘laik’, sedasama päritolu tol ja tolle aga homonüümideks toll I ‘pikkusmõõt’ ja toll II ‘tollimaks, -kontroll ja -asutus’.

Polüseemilistel ehk mitmetähenduslikel sõnadel on aga üks tähendus põhiline ja teised sellega seotud. Nt linnusulg ja kirjutussulg ei ole homonüümid, vaid sulg (sule) on algselt märkinud linnusulge, mis hiljem sai kirjutusvahendiks. Kuigi kirjutusvahendi kuju ja materjal muutusid, jäi nimetus ikka samaks ning sõnal sulg on kaks teineteisega seotud tähendust. Sulg (sule) ja sulg (sulu) on aga homograafid. Seanina on mitmetähenduslik sõna, homonüüme siin ei ole: tal on otsene tähendus ‘seakärss’ ning sellest ülekantud tähendused ‘vannasader’ ja ‘kiilukujuline lahingukord’.