EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA

Kohad, ehitised

Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt

• territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald;

• linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike‑Maarja, Kilingi‑Nõmme, Õngu küla;

• väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;

• maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja‑Jäämeri, Kura kurk, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg;

• maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida‑Eesti osa), Siber, Ees‑Aasia, Lähis‑Ida, Ida‑Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde‑Aafrika maade koondnimi),

• Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi);

• maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis;

• taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Linnutee, Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu);

• ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Ranna­värav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall);

• ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba, Hiidude tuba, Põrgulava (vrd nimetused koosolekusaal, kammersaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed).

Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Katel, Aadama Sild, Kara Värav.

Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kak­sikud.

Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa), püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander (Sahara-tagune Aafrika), Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena, põhjamaa Venezia.

Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. Pole vaja ehitada uusi Lasnamägesid ja Annelinnu. See talu on olnud minu Vargamäe. – Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra ‘lööming, madin’, soodom ‘suur segadus’.

Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees‑Aasia, Taga‑Kaukaasia, Kesk‑Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana‑Vändra, Uus‑Lõuna‑Wales, Lõuna‑Eesti, Ida‑Euroopa, Põhja‑Iirimaa, Väike‑Maarja, Suure‑Jaani, Ladina‑Ameerika, Välis‑Eesti, Kodu‑Eesti, Kõrg‑Tatra, Mandri‑Eesti, Stepi‑Krimm, Mägi‑Krimm, Muinas‑Egiptus, Vana‑Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari‑Venemaa.

Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel).

Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena.

Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised – Euroopa ja mitte‑Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini‑Lasnamäe, nüüdis‑Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised – kuum tusk oma kopli‑Vargamäe pärast, tolleaegse taide‑Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole.

Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühen­dites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène’i kultuur, Saaremaa dolomiit, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles’ rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane.

Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites:

1. taime‑ ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3);

2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorkširi siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3);

3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel;

4. rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud.

Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt.

Märkus 2. Varem kirjutati kohanimesid väikese tähega ka mitmesugustes liiginimetustes (kaubad, viisid, meetodid, haigused, ravimid, värvused jm), nüüd on soovitatav kirjutada need üldreegli kohaselt suure tähega (vt ülal reegli viimased kaheksa näidet).

Märkus 3. Erandite 1) ja 2) rühm näitavad botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses kujunenud väikesetähelist tava, kuid üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. Nt ei pea mittezooloog teadma, et Aafrika pühvel ja Austraalia sipelgasiil on liigid ja zooloogid kasutavad seetõttu väikest algustähte.

Märkus 4. Keelerühmituste (hõimkondade, keelkondade, keelerühmade) nimetustes on soovitatav säilitada kohanimede harilik kirjutusviis, nt Adamaoua-Oubangui keeled, Altai keelkond, Filipiini keeled, Kaukaasia keeled, Kordofani keelkond, Pamiiri keeled, Uurali keelkond. Sama on soovitatav ka kaugemate keelte nimetustes sisalduvate kohanimede puhul, nt indiaani keeled Coeur d’Alene’i, Erie, Euchre Creeki keel.