Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
- Kiri ja tähestik
- Kirjaviis
- Ortograafia mõiste
- Ortograafia põhimõtted
- HÄÄLIKUD JA FONEEMID
- TÄHEORTOGRAAFIA
- b, d, g, p, t, k
O 11 - h
O 12 - i ja j
O 13 - Häälikute pikkuse märkimine
O 14 - Häälikuühendid
O 15 - Võõrsõnade kirjutamine
O 16 - Võõrsõnade kirjutamine
O 17 - Võõrnimede kirjutamine
O 18 - Tsitaatsõnade kirjutamine
O 19 - Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine
O 20 - Võõrnimetuletiste kirjutamine
O 21 - Vene‑ladina transliteratsioon
O 22 - Vene‑eesti transkriptsioon
O 23
- ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
- KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
- LÜHENDAMINE
- NUMBRITE KIRJUTAMINE
- KIRJAVAHEMÄRGID
- Kirjandust ortograafia kohta
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
ORTOGRAAFIA
TÄHEORTOGRAAFIA
Vene‑eesti transkriptsioon
See on transkriptsioon vene keele tähestikust eesti tähestikku, mis on kasutusel 1920. aastatest ning mida täpsustatuna ja parandatuna kasutatakse praegugi üldisemalt kui transliteratsiooni. Viimased täpsustused tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond 2005. a, tabeli on samal aastal kinnitanud Vabariigi Valitsus.
Transkriptsioon on moodus ühes kirjas teksti häälduslähedaseks ümberkirjutuseks teises kirjas. Ta kasutab üksnes neid kirjamärke, mida omaski keeles (meil eesti tähti). Täpsemalt on vene‑eesti transkriptsioon praktiline transkriptsioon (vrd keeleuurimises ja -õppes kasutatav foneetiline ja fonoloogiline transkriptsioon).
| а = a | Андрианов = Andrianov, Калугин = Kalugin |
| б = b | Бородино = Borodino, Тобольск = Tobolsk |
| в = v | Волга = Volga, Вавилов = Vavilov |
| г = g | Григорий = Grigori, Вологда = Vologda |
| д = d | Дон = Don, Всеволод = Vsevolod |
| e = e, | aga sõna algul ja vokaali, ь‑ ning ъ‑märgi järel je: |
| Сергей = Sergei, Петропавловск = Petropavlovsk; aga Егоров = Jegorov, Алексеев = Aleksejev, Мясоедов = Mjassojedov, Васильев = Vassiljev, Подъездов = Podjezdov | |
| ё = jo, | aga ж, ч, ш, щ järel o: |
| Орёл = Orjol, Пётр = Pjotr; aga Жёлтый = Žoltõi, Пугачёв = Pugatšov, Шёлков = Šolkov, Щёкино = Štšokino | |
|
Märkus. Ka e‑ga märgitud ё transkribeeritakse nagu ё | |
| ж = ž | Женя = Ženja, Брежнев = Brežnev |
| з = z | Зернов = Zernov, Кутузов = Kutuzov |
| и = i, | aga sõna algul vokaali ees j: |
| Исаев = Issajev, Филин =Filin; aga Иосиф = Jossif, Иовлев = Jovlev | |
| й = i, | aga sõna algul vokaali ees j: |
| Майоров = Maiorov, Валдай = Valdai, Толстой = Tolstoi; aga Йодное = Jodnoje | |
| ий = ii, | aga kahe‑ ja enamasilbilise sõna lõpul i: |
| Новороссийск = Novorossiisk, Вий = Vii; aga Горький = Gorki, Чайковский =Tšaikovski | |
| к = k | Катя = Katja, Жуковский = Žukovski |
| л = l | Липецк = Lipetsk, Смоленск = Smolensk |
| м = m | Мусоргский = Mussorgski, Кострома = Kostroma |
| н = n | Новгород = Novgorod, Минин = Minin |
| о = o | Омск = Omsk, Ломоносов = Lomonossov |
| п = p | Павлов = Pavlov, Степан = Stepan |
| р = r | Руслан = Ruslan, Екатеринбург = Jekaterinburg |
| с = s, | aga vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel ss: |
| Серов = Serov, Курск = Kursk; aga Писарев = Pissarev, Василий = Vassili, Денис = Deniss | |
| сс = ss | Васса = Vassa, Донбасс = Donbass |
| Märkus. Kui nimi on liitsõnaline, võib järelosa alustada ühekordse s‑iga: Новосибирск = Novosibirsk, Самосуд = Samosud | |
| т = t | Титов = Titov, Иркутск = Irkutsk |
| у = u | Ушаков = Ušakov, Лунин = Lunin |
| ф = f | Фадеев = Fadejev, Кафтанов = Kaftanov |
| х = h, | aga vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel hh: |
| Хабаровск = Habarovsk, Мохнатый = Mohnatõi, Верхоянск = Verhojansk; aga Чехов = Tšehhov, Тихонов = Tihhonov, Мономах = Monomahh, Черных = Tšernõhh, Долгих = Dolgihh | |
| Märkus. Kui nimi on liitsõnaline, võib järelosa alustada ühekordse h‑ga: Новохопёрск = Novohopjorsk, Самоходов = Samohodov | |
| ц = ts | Цыганов = Tsõganov, Кудрявцев = Kudrjavtsev |
| ч = tš | Чичиков = Tšitšikov, Гатчина = Gattšina |
| ш = š | Шишкин = Šiškin, Пушкин = Puškin |
| щ = štš | Щедрин = Štšedrin, Верещагин = Vereštšagin |
| ъ | jääb märkimata: Подъячев = Podjatšev |
| ы = õ | Крылов = Krõlov, Мощный = Moštšnõi |
| ь | üldjuhul jääb märkimata, aga vokaali, v.a е, ё, ю, я ees j: Юрьевец = Jurjevets, Тотьма = Totma, Нинель = Ninel, aga Ильич = Iljitš, Почтальон = Potštaljon |
| э = e | Электрогорск = Elektrogorsk |
| ю = ju | Южно‑Сахалинск = Južno‑Sahhalinsk, Тютчев =Tjuttšev |
| я = ja | Ярославль = Jaroslavl, Брянск = Brjansk, Мария = Marija, Евгения = Jevgenija, Лидия = Lidija |
| Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib eesnimede lõpul и järel я asendada a-ga: Мария = Maria, Евгения = Jevgenia, Лидия = Lidia. |
Märkused.
-
Vene omadussõnaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lähtuda nende nimisõnalisest kujust: Орловская область = Orjoli oblast, Ярославская область = Jaroslavli oblast, Ивановская область = Ivanovo oblast, Озёрский район = Ozjorõ rajoon, Кулундинское озеро = Kulunda järv, Петербургское шоссе = Peterburi maantee.
-
Üksikutes nimedes kirjutatakse rõhuline vokaal erandlikult kahe tähega, näiteks: Amuur, Araali meri, Koola poolsaar, Laadoga järv (aga Staraja Ladoga), Leena, Ohhoota meri, Tuula, Ussuuri.
-
Eestikeelsetena käsitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, näiteks:
-
Aasovi meri, Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esisilbile);
-
Sajaanid, Hibiinid, Laptevite meri (eesti mitmuse tõttu);
-
Venemaa, Peterburi, Pihkva, Oudova, Krimm, Siber jt.
-
-
Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestipäraselt vene keisrinimed Aleksander, Katariina, Paul ja Peeter. Õpikuis ja teatmeteostes tuleb muganenud nime kasutamise korral esitada ka originaalnimi Aleksandr, Jekaterina, Pavel ja Pjotr.
-
Varem erandlikult kirjutatud vene eesnimesid Вера, Лена, Лиза, Нина, Тит on soovitatav transkribeerida reeglipäraselt Vera, Lena, Liza, Nina, Tit (mitte: Veera, Leena, Liisa, Niina, Tiit). Vene eesnimi Людмила = Ljudmila (vrd eesti nimi Ludmilla).