Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Nimede käänamine

Eesti nimed. Nii isiku- kui ka kohanimed käänduvad üldiselt nagu muud samasuguse algvormistruktuuriga sõnad, enamasti kuuludes avatud muuttüüpidesse.

tüüpsõna muutevormid
perekonnanimi
Taekoi`Tae : `Tae : `Taed
Jakobsonseminar Jakobson : Jakobsoni : Jakobsoni
Kivistikõnnelik Kivis`tik : Kivistiku : Kivis`tikku
eesnimi
Peeterkringel`Peeter : `Peetri : `Peetrit
Tiitsiil`Tiit : Tiidu : `Tiitu
kohanimi
Vaemlaaasta`Vaemla : `Vaemla : `Vaemlat
Nissiratsu Nissi : Nissi : Nissit

Erandiks on /2 I V/-nimed, mille ainsuse osastavas võib väljenduse selguse huvides kasutada formatiivi -t, kuigi sellele algvormistruktuurile vastavas ema-tüübis (vt M 119) pole niisugune osastav üldiselt lubatud (ema osastav on ema).

perekonnanimiAruosastavAru ~ Arut
PalusaluPalusalu ~ Palusalut
eesnimiMariMari ~ Marit
JüriJüri ~ Jürit
kohanimiTüriTüri ~ Türit
PillapaluPillapalu ~ Pillapalut

Peale selle tuleks eesti nimede käänamisel arvestada veel järgmist.

  1. Perekonnanimed. Nimesid, mis langevad kujult kokku harilike eesti käändsõnadega, käänatakse enamasti nagu neid käändsõnu. Nt Pere : Pere : Peret, `Rüütel : `Rüütli : `Rüütlit, `Ots : Otsa : `Otsa, `Sepp : Sepa : `Seppa, Ime`lik : Imeliku : Ime`likku, `Kask : Kase : `Kaske, Mägi : Mäe : Mäge.

    Eelkõige kehtib see reegel nimisõnatüvede kohta, mis on astme­vahel­duseta või vältevahelduslikud (avatud tüübid) või üldtuntud laadivahelduslikud sõnad. Muudel juhtudel viiakse nimi algvormi­struktuurile vastavasse avatud tüüpi. Levinumad seesugused juhud on järgmised.

    1. Laadivaheldusliku tüvega nimed, mis kuuluksid keerulise muut­misega ja väikesesse muuttüüpi, nt Susi : Susi : Susi(t) ema-tüübi järgi (mitte Susi : `Soe : `Sutt), `Raag : Raagi : `Raagi siil-tüübi järgi (mitte `Raag : `Rao : `Raagu).

    2. Nimed, millele tuleks käänamisel juurde silp -me, -da, -ja, -ju, -nda.

      süda : südame : südant, agaSüda : Süda : Süda(t) naguema
      ige : igeme : igetIge : Ige : Igetratsu
      kibe : kibeda : kibedatKibe : Kibe : Kibetratsu
      ranne : `randme : rannetRanne : Ranne : Rannet ratsu
      kali : kalja : `kaljaKali : Kali : Kali(t)ema
      vari : varju : `varjuVari : Vari : Vari(t)ema
      viies : viienda : viiendatViies : Viiese : Viiestsoolane
    3. Omadussõnalised nimed, mille puhul ilmselt soovitakse vähendada omaduse esiletõusu, nt `Aus : Ausi (?`Ausa), `Vapper : `Vapperi (?`Vapra), `Kindel : `Kindeli (?`Kindla), Verev : Verevi (?Vereva), Armas : Armase (?`Armsa).

    4. Kirjakeeles vähem tuntud sõnadest lähtunud nimedes võib tüve­vokaal muutuda i-ks, nt `Rüüt, omastav pigem Rüüdi kui Rüüda; `Päll, omastav pigem Pälli kui Pällu.

    Liitsõnaliste nimede käänamisel hoitakse lähtesõnale omasest kää­na­­misest kinni rohkemgi kui lihtsõnade puhul, nt Uusväli : Uusvälja, vrd Väli, Väli, Väli(t); Kalamees : Kalamehe; Mäeumbaed : Mäe­umb­aia.

    Perekonnanime käänamisel tuleb arvestada nime kandja soovi (kui see jääb eesti käänamissüsteemi piiresse), nt kas nime Kolk kandja soovib omastavat Kolgi või Kolga, nime Kallas kandja omastavat Kalda või Kallase, nime Niit kandja omastavat Niidu või Niidi.

    Kui perekonnanimi on nimetavas käändes mõne eestikeelse sõna omastava käände kujuline, siis tuleks ametlikes dokumentides näidata nime algkuju ülakomaga, nt Metsa, alaleütlev Metsa’le, Kaare, alale­ütlev Kaare’le, Liiva, alaleütlev Liiva’le, Mandli, alaleütlev Mandli’le, et eristada neid nimedest Mets, Kaar, Liiv, Mandel. Ka omastava­kujuliste nimede käänamisel on aluseks nime algvormi­struktuur, nt Kaare : Kaare : Kaa­ret (ratsu-tüüp), mitte Kaare : Kaare : Kaart, nagu tuleks sõna kaar järgi (suur-tüüp).

    Oluline on sõnastada dokumendid (ja eriti dokumendiplangid) nii, et perekonnanimi jääks nimetavasse käändesse. Nt mitte „Käesolev tõend on välja antud Juhan Kurele selle kohta, et tema on saanud ..” (sest võib jääda kahtlus, kas nimi on Kurg või Kure), vaid: „Tõendan (~ tõendame), et Juhan Kurg on saanud ..” või „TÕEND. Juhan Kurg on saanud ..” / „Juhan Kurg on lõpetanud ..” Saab öelda „Juhan Kurg on saanud järgmist tulu ..” (mitte: Juhan Kure tulud on olnud järgmised ..).

    Asutusesiseste dokumentide vormistamisel, nt kui juhataja avaldab töötajale tänu, selts annab liikmele aukirja vms, on nimi kõigile tuttav, algkuju teada ja seda tuleb käänata kõige loomulikumal viisil, nt Karl Margile (mitte Markile), Juta Kõvamehele (mitte Kõvameesile), Selma Uudelepale (mitte Uudeleppile), Kati Paplile (mitte Pappelile). Soovi­ta­tav ei ole ka: Mark, Karlile või Kõvamees, Jutale või Uudelepp, Selmale või Pappel, Katile.

  2. Eesnimed. Osa eesnimesid käändub ainult avatud tüübi järgi, ehkki vastavad eesti keele sõnad kuuluvad suletud tüüpi, nt Laine, Luule, Ilme, Anne, Valve, Veste, Virve, s.o Laine : Laine : Lainet (ratsu-tüüp) – vrd laine : `laine : lainet (mõte-tüüp).

    Mõnedes nimedes kasutatakse käänamisel teistsugust tüvevokaali kui lähtesõnas, s.o üldistunud on -i. Nt `Kiur : Kiuri (kuigi `kiur : kiuru), Ustav : Ustavi (kuigi ustav : ustava).

    Nimed Toomas ja Joonas käänduvad nagu sõna hammas, s.o Too­mas : `Tooma : Toomast, Joonas : `Joona : Joonast, nt räägi nagu Usk­matu Toomaga, Eduard Vilde kirjutas Tooma tohtrist, raekoja Vana Tooma uuendamine, Joona läkitus. Urmas on uuem, 1920. aastaist pärinev nimi, aga sedagi sobiks käänata Urmas : `Urma : Urmast.

  3. Kohanimed. ratsu- ja aasta-tüüpi kohanimedel on peale sse-sisse­ütleva lubatud ka 0-formatiiviga sisseütlev, nt sõitis Harkusse ~ `Har­ku, `Tartusse ~ `Tartu, Viljandisse ~ Viljandi, `Porkunisse ~ `Porkuni.

    Teistes tüüpides on rohkesti tugevnenud välte ja/või pikenenud tüvekonsonandiga sisse­ütle­vat, nt sõitis Vasalemmasse ~ Vasa`lemma, Pilistveresse ~ Pilist`verre, `Halti (nimi Haldi), `Valka (nimi Valga).

    Kolme- ja neljasilblised se-lõpulised nimed käänduvad nagu V käänd­konna ne- ja s-sõnad, nt Palamuse : Palamuse : Palamust, `Kukruse : `Kukruse : `Kukrust, Padise : Padise : Padist; kahesilbilised se-sõ­nad käänduvad ratsu- ja aasta-tüübi järgi, nt Kose : Kose : Koset, `Laitse : `Laitse : `Laitset.