Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Kääne

Alaleütlev kääne

Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest:

  a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale;

  b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale;

  c) tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale.

Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada:

  d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära;

  e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada.

Lisaks loetletud funktsioonidele vormistab alaleütlev ka mõningate verbide rektsioonilisi laiendeid, mis märgivad:

  f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule;

  g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri;

  h) või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle.

Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemi­variant lle esineb ainult kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le.