Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Iga käändsõnavorm väljendab alati nii käände- kui arvukategooria mingit liiget (ehkki kummagi kategooria liikmetel on tavaliselt erinev vormitunnus), nt siilil väljendab alalütlevat käänet ja ainsust, siilidest väljendab seestütlevat käänet ja mitmust.

Tunnuste morfotaktiline järjestus on TÜVI+ARV+KÄÄNE, nt `siili/de/st. Kui arvukategooriat esindab tunnuseta liige ainsus, liitub käändetunnus vahetult tüvele. Tavaliselt liitub käändetunnus tüvele aglutinatiivselt, nt siili/l (TÜVI+KÄÄNE). Sisseütleva käände tunnus võib (teatud sõnatüüpide paralleelvormis) olla tüvega ühte sulanud, nt `pessa (TÜVI-KÄÄNE). Ka arvutunnus liitub tüvele tavaliselt aglutinatiivselt, nt `siili/de/l (TÜVI+ARV+KÄÄNE). Teatud sõnatüüpides võib arvutunnus tüvega ühte sulada, nt õnnelike/l (TÜVI-ARV+KÄÄNE). Arvutunnus liitub käändetunnusele tavaliselt samuti aglutinatiivselt, ainult mitmuse osastavas käändes esineb teatud sõnatüüpides formatiiv, milles arvu- ja käändetunnus on ühte sulanud, nt pesa/sid (TÜVI+ARV-KÄÄNE).